Aprillis käisid Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpetajad Erasmus+ töövarjutamisel Saksamaal, Flensburgis, et tutvuda sealse kutsehariduse korralduse, õppemeetodite ja puiduõppega. Õpirändel osalesid puiduosakonna juhataja Margus Krips, puidueriala õpetaja Aare Mehiste ja eesti keele õpetaja Merle Zibo. Kaasas oli ka välissuhete koordinaator Heli Heimo.
Õpirändureid võttis vastu Handwerkskammer Flensburg ehk Saksamaa kutsekoda, mille roll on meie mõistes märksa laiem kui lihtsalt ettevõtjate ühendus. Kutsekoda toetab ettevõtteid, korraldab erialaeksameid, aitab leida õpilastele praktikakohti ning koordineerib koolide ja ettevõtete koostööd. Lisaks pakub kutsekoda koolitusi ja tuge neile, kes soovivad ettevõtjaks saada.
Just tänu Handwerkskammeri heale võrgustikule saime nädala jooksul töövarjutada ja tutvuda mitme kutsekooliga ning näha erinevaid võimalusi kutseõppe korraldamiseks. Erasmus+ vaates on selline partner väga väärtuslik – kutsekojal on kontaktid nii ettevõtete kui ka rahvusvaheliste koostööpartneritega ning seetõttu on nende kaudu võimalik leida uusi võimalusi nii õpilaste kui ka õpetajate õpirändeks.
Koolides tunde vaadates ja õpetajatega suheldes jäi kõige rohkem silma õpilaste motiveeritus ja praktiline suhtumine õppimisse. Õpilased töötasid tundides keskendunult ning teadsid, mida ja miks nad teevad. Õppetöös oli hästi tasakaalus teooria ja praktika ning õpetaja roll ei olnud lihtsalt teadmiste edasiandmine – palju arutati, pakuti lahendusi ja jõuti tulemuseni koos õpilastega.
Ühe hea ideena jäi õpetajatele silma õpilaste kaasamine hindamiskriteeriumide loomisesse. Koos arutati, millised omadused on kvaliteetse töö puhul kõige olulisemad, ning koostati nende põhjal punktisüsteem. Selline lähenemine võiks pakkuda häid mõtteid ka meie enda õppetöö arendamiseks. Lisaks saadi ideid erinevate õppeprojektide, tööohutuse ja praktiliste abivahendite kohta.
Palju tähelepanu pöörati projektõppele. Näiteks võib õpilase ülesandeks olla toote kavandamine algusest lõpuni: tuleb leida sobivad materjalid ja õige tehnoloogia, teha prototüüp ning dokumenteerida kogu protsess. Oluline ei ole ainult valmis ese, vaid ka oskus oma tegevusi planeerida ja lahendusi leida. Sellist projektõppe lähenemist nähti ühe võimaliku koostöövaldkonnana HKHK ja Saksamaa koolide vahel.
Samuti jäi silma väga tugev tööohutuse kultuur. Õpilased ei saanud enne puidutöömasinatega iseseisvalt töötada, kui vajalikud teadmised ja oskused olid kontrollitud. Masinate juures olid selged piltidega ohutusjuhised ning tööruumides pöörati suurt tähelepanu korrale, puhtusele ja turvavarustuse kasutamisele.
Huvitavaid mõtteid saadi ka sellest, kuidas on ühendatud teooria, digitaalsed oskused ja praktiline töö. Näiteks Handwerkskammeri partnerkoolis, Flensburigist 30 km kaugusel olevas EUC Syd-is Taanis, valmisid arvutiklassis tööjoonised enne, kui õpilased asusid neid töökojas valmistama. Väikese õppijate arvuga erialal õppisid ühes grupis eri vanuses ja erineva tasemega õpilased – ka see pani meie õpetajaid mõtlema, milliseid lahendusi võiks kasutada oma koolis.
Töövarjutamise käigus tekkis ka juba konkreetseid mõtteid edasiseks koostööks. Näiteks on plaanis jätkata suhtlust BBZ Dithmarscheniga ning arutada võimalust teha sinna grupiränne koos HKHK tisleriõpilastega. Samuti nähti häid koostöövõimalusi Flensburgi kooliga nii õpilaste kui ka õpetajate enesetäiendamise ja projektõppe valdkonnas.
Nädal oli intensiivne ja väga inforikas ja praktiline. Õpetajatele avaldas muljet nii õpilaste motiveeritus kui ka õpetajate ja õpilaste väga hea inglise keele oskus, mis loob rahvusvaheliseks koostööks hea aluse.
Saksamaalt tuldi tagasi uute ideede, heade kontaktide ja mitme konkreetse koostöömõttega. Nüüd jääb üle kõige huvitavam osa – vaadata, milliseid nähtud häid praktikaid saame ka oma õppetöös proovida ja millised ideed kasvavad järgmiseks Erasmus+ koostööks.